30. aprillil 2020 avati Limbaži Mazezers uus keskkonnaobjekt "Mazezers purskkaev". Loe veel ››

Arenenud 14. sajandil ja rajati 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil. Sellel tänaval asub maja, kus fotograafi K. Sarkangalvji abilis töötas selgeltnägija Eugen Finks. Giid, jalutuskäigu ajal linnas, näitab ka kohta, kus asus Ģildes tänaval linnavangla. Loe veel ››

Limbaži õigeusu kogudus on üks vanimaid Lätis. Suursugune kirik ehitati aastatel 1900–1903 neobütsantsi stiilis kolmest osast koosneva projekti järgi ning asub Liivimaa-aegse kloostri territooriumil. See on suurim õigeusu kirik Vidzemes väljaspool Riiat. Loe veel ››

Puud, nagu inimesegi, saab tõeliselt tundma õppida vaid kohtudes ja koos aega veetes.
Et kogeda lätlaste kõige pühamaks peetava puu – tamme – jõudu, ammutada sellest energiat, inspiratsiooni ja rahu, kutsume Sind Väetamme matkarajale Vidriži valla puhkemajja "Medņi". Loe veel ››

Kivikirik ehitati aastatel 1679–1680 arhitekt R. Bindenshu projekti järgi Riia raadilt saadud rahaliste vahenditega. Hoone on korduvalt tulekahjus kannatada saanud. Kiriku ja 1930. aastatel ehitatud haigla vahel asub vallikraav, mis kaevati algselt Liivi ordulinnuse kaitseks. Loe veel ››

Ehitatud 1996. aastal (arhitektid I. Jekale, D. Straubergs). Esimene katoliku kirik Lätis, mis ehitati pärast iseseisvuse taastamist. Loe veel ››

Punahirvede ja kabehirvede park. Talu koduks on üle 100 hirve. Soovitatav külastushooaeg on maist oktoobrini. Loe veel ››

Ühtsuse pargis Teatri maja lähedal on näha skulptuuri "Suudlejad" (skulptor O. Šilova), mis anti kingituseks soolistile Paula Ķietelele, kes võitis konkursi "Laul minu põlvkonnale". Loe veel ››

Lībiešu tänaval, Püha Johannese luterliku kiriku aias, asub 1923. aastal P. Kundziņši kavandi järgi ehitatud mälestusmärk Läti vabadusvõitluses (1914–1920) langenutele. Loe veel ››

Eelmise sajandi alguses asusid siin sepikoda ja väike puumaja, kus elas sepp Leonards Šķilters koos oma perega. Ta pärines Salaca piirkonnast ja oli tuntud oma kunstipäraste sepistuste poolest, mida võib siiani näha vanemate hoonete fassaadidel. Loe veel ››

Limbažu Lielezera rannas on näha õnne zandart. Selle kuju on tehtud 10 000 mutrist, mis loovad ebatavalise tekstuuri. Lisaks on tal hõbedane soomus, ja räägitakse, et kui seda hõõruda, täitub üks soov! Loe veel ››

Sertifitseeritud tervendaja ja reiki meister pakub loenguid ja nõuandeid saunateraapia, ravimtaimede korjamise ja kasutamise, reiki tervendusseansside ning tervisliku eluviisi ja rahvapäraste tervendustraditsioonide tähtsuse kohta. Loe veel ››

Bīriņi lossi järjepoolne külg uhkeldab terrassilise regulaarses stiilis pargiga, mida täiendab kaunis mõisapark mitmete haruldaste puuliikidega. Vanade puude jämedates tüvedes ja õrnalt rippuvates okstes elavad endiselt jõud ja romantika. Loe veel ››

Talu „Dzirnupes“ peremees valmistab erilisi kändtrumme. Trummid on nikerdatud erinevatest puudest – kuusk, pärn ja jõe paju. Trummi känd on kaetud helisevate nahkadega – kitse- ja kopranahk. Samuti valmistatakse teisi muusikainstrumente ja suveniire – sarved, löökpillid, võivahad, piibud jm. Loe veel ››

Lõõgastav tegevus puhkuseks ja fotosessioonideks – tõeline lõhna ja rahu oaas. Lavendlipõlde saab nautida suvekuudel, soovitatav aeg on pärast suvist pööripäeva kuni augusti alguseni. Loe veel ››

Sepikoja töökoda ja sepatööde muuseum asuvad kaunis paigas Vidzemes, Bīriņi ja Igatse losside vahel. Vanas kivimajas, mis on ehitatud 200 aastat tagasi – Peeter I ajal – on sepp Kaspars Auza loonud eraviisilise sepatöö muuseumi, pakkudes huvilistele ja noorpaaridele koos pulmakülalistega võimaluse nautida seda ainulaadset elamust. Loe veel ››

Üle 2 meetri kõrgune ja umbes 70 tonni kaaluv merekivi, tuntud ka kui „Kivide kuningas“. Pesti merest 1853. aastal. Riiklikult kaitstud looduse mälestis. Loe veel ››

Bīriņi lossi matkarajad viivad läbi ja ümber kahest mõisapargist: Priežkalna park ja Mežapark. Koos moodustavad nad suure ühtse territooriumi mõisakeskuses, mis on Eestis haruldane aare ja millele on antud riiklik kaitse number 6455. Loe veel ››

Bīriņu mõisa kalmistu ehitati 1819. aastal krahv Ludwig August Mellini juhendamisel. Selleks kasutati küngast, milles loodi maa-alune ruum, mis kindlustati tünnikujulise telliskivivõlviga. Küngase üks külg kaevati välja, moodustades sissepääsu, mis asub väljakivimüüride vahel. Kõrvalkäigud ja nišid olid kunagi kaunistatud luksuslike tamme lehtede ja lillede pärjadega, mis olid valatud lubimörti. Hetkel kuuluvad kalmistud Limbažu valla Vidrižu piirkonna omandisse. Loe veel ››