Vaatamisväärsused Limbažis

Daile iela ja Cēsu iela ristmikul asuv pronksist mälestusmärk avati 1998. a (autorid Z. Rapa ja J. Rapa).

Tellistest hoone on ehitatud 19. saj teisel poolel historitsistlikus stiilis. Torni kõigil korrustel on säilinud järsud trepid. Võrdlemisi raske ronimine ja klaaspõrandad tugevdavad ekstreemseid emotsioone. Viienda korruse (poolkorruse) akendest avaneb vaade vanalinna keskosale.

Lossi ehitustöid alustati 13. saj I poolel, 15.-16. saj asus selles Riia peapiiskopi residents. 1999. aastal alustati lossivaremete konserveerimistöid. Lossi väravatorni asemele ehitati vaatetorn.Lossivallide põhjapoolsest nõlvakust voolab välja allikas. Lossi keldrikorrusel on võimalik näha ainukest lossis säilinud ruumi. Puitkonstruktsioonidega on tähistatud Riia peapiiskopi endiste apartementide asukoht.

Linnuse lõunapoolsele nõlvakule ehitati 19. saj algusaastatel elegantne hoone – Riia rae
uus loss Limbažis ehk nn Loss-mõis. Kuuluvust Riiale tõendab ka hoone frontoonile kinnitatud
Riia linna vapp. Hoone fassaadil on laialdaselt kasutatud klassitsismi stiili arsenali: sissepääsu
asetus, nurgarustikad ja illusoorsed aknaääristused konsoolidega, lame kolmnurkne
frontoon ja profileeritud simss. Ühenduses stiili lemmik- (ka reglementeeritud) värvide
- valge-kollane – vastumänguga, on sokli osa rustika kujundatud naiivselt – ülevärvitud halliks.
Maja fassaadi värv elas üle järgnevate sajandite maitsemuutused. Pärast mitmekordset
toonide vahetumist muutus hoone sügavalt punakaspruuniks, mida ka kasutati näidisena
fassaadi taastamisel.

Tekkis 14. saj. Hoonestatud 18. saj lõpus ja 19. saj. Sel tänaval asub maja, milles elas selgeltnägija Eižens Finks.

Kaunis kolmeosaline kirik on ehitatud 1900.–1903. a neobütsantsi stiilis. See asub Liivimaa-aegse kloostri kohal. Vidzeme suurim õigeusukirik väljaspool Riiat.

Kivikirik ehitati aastatel 1679–1680 ehitusmeister R. Bindenshu projekti järgi Riia rae raha eest. Hoone on mitmeid kordi põlenud. Kiriku interjööris on mitmesugustes stiilides kunstiteosed – kantselaltar, kantsel jm. Hooajal (mai–september) külastajatele avatud iga päev. Kiriku aias on Läti vabadusvõitlusele pühendatud mälestusmärk.

Ehitatud 1996. a (arh I. Jekale, D. Straubergs). Esimene pärast iseseisvuse taastamist Lätis ehitatud katoliku kirik.

Asub Rīgas ja Parka iela vahel. Avati 1892. a. Siin on olnud vabaõhulava ja toimunud teatrietendused. Pargis asuvad skulptor K. Baumanise poolt linnale kingitud skulptuurid. Ka asub siin Teatrimaja, kus tegutseb Auseklise-nimeline Limbaži rahvateater, Teatrimaja juures on kujur O. Šilova skulptuur „Suudlejad“.