Puud, nagu inimesegi, saab tõeliselt tundma õppida vaid kohtudes ja koos aega veetes.
Et kogeda lätlaste kõige pühamaks peetava puu – tamme – jõudu, ammutada sellest energiat, inspiratsiooni ja rahu, kutsume Sind Väetamme matkarajale Vidriži valla puhkemajja "Medņi". Loe veel ››

Kivikirik ehitati aastatel 1679–1680 arhitekt R. Bindenshu projekti järgi Riia raadilt saadud rahaliste vahenditega. Hoone on korduvalt tulekahjus kannatada saanud. Kiriku ja 1930. aastatel ehitatud haigla vahel asub vallikraav, mis kaevati algselt Liivi ordulinnuse kaitseks. Loe veel ››

Ehitatud 1996. aastal (arhitektid I. Jekale, D. Straubergs). Esimene katoliku kirik Lätis, mis ehitati pärast iseseisvuse taastamist. Loe veel ››

Punahirvede ja kabehirvede park. Talu koduks on üle 100 hirve. Soovitatav külastushooaeg on maist oktoobrini. Loe veel ››

Tuletorn on ehitatud 1924. aastal, orkaan lõhkus selle 1967. aastal. 2005. aasta torm viis tuletorni merre, kuna ta seisis eenduval kaljunukil. Praegu seisab paari meetri kaugusel kaldast. Soovi korral on võimalik üles ronida, sissepääs on vaba, kuid see nõuab head füüsilist ettevalmistust. Loe veel ››

Ühtsuse pargis Teatri maja lähedal on näha skulptuuri "Suudlejad" (skulptor O. Šilova), mis anti kingituseks soolistile Paula Ķietelele, kes võitis konkursi "Laul minu põlvkonnale". Loe veel ››

Ozolmuiža mõisahoone ehitati 18. sajandi lõpus krahv Georg Johann Mellini jaoks. 1889. aastal ehitati lossi juurdeehitis - krahvi tööruum. Alates 1952. aastast asus mõisas Ozolsi Põllumajanduskool ning alates 1993. aastast Ozolmuiža Põhikool, mis suleti 2020. aasta suvel. Loe veel ››

30. augustil 2013 avati uus objekt "Minhauzini maailmas" – parun Minhauzeni suurim õllekruus! Loe veel ››

Rīgas tänaval 10, Salacgrīvā, on näha kalapaat, mille linnale kinkis kalur Visvaldis Šrenks novembris 2006. Loe veel ››

Salacgrīva 80. sünnipäeva puhul ehitati ja põletati tule skulptuur, mis nüüd on kujunduselement, mis rõõmustab nii Salacgrīva elanikke kui turiste. Selle teose autor on kunstnik Imants Klīdzējs. Loe veel ››

Lībiešu tänaval, Püha Johannese luterliku kiriku aias, asub 1923. aastal P. Kundziņši kavandi järgi ehitatud mälestusmärk Läti vabadusvõitluses (1914–1920) langenutele. Loe veel ››

Kõige pikem haavapuu laudtee Euroopas. Tee asub Põhja-Vidzemes biosfäärireservaadis ja viib läbi Vidzeme soo metsa, mis on ainus selline kaitseala Lätis. Tee on täiendatud erinevate objektide ja kujudega, mis on seotud parun Munchauseni teemaga. Loe veel ››

Eelmise sajandi alguses asusid siin sepikoda ja väike puumaja, kus elas sepp Leonards Šķilters koos oma perega. Ta pärines Salaca piirkonnast ja oli tuntud oma kunstipäraste sepistuste poolest, mida võib siiani näha vanemate hoonete fassaadidel. Loe veel ››

Limbažu Lielezera rannas on näha õnne zandart. Selle kuju on tehtud 10 000 mutrist, mis loovad ebatavalise tekstuuri. Lisaks on tal hõbedane soomus, ja räägitakse, et kui seda hõõruda, täitub üks soov! Loe veel ››

Geoloogiline ja geomorfoloogiline looduse mälestis, mis asub Limbaži vallas Salacgrīvas külas metsas. Riigi kaitse all alates 2001. aastast ja on üks kümnest suurimast kivihaudast Lätis. Loe veel ››

1872. aastal eraldati Lāņi mõis (Lāndhof) Svētciemi mõisast. Samal aastal lõpetati Lāņi mõisa peahoone ehitus. Selle omanik kuni 1940. aastani oli parun Reinhard von Fegezack, kes oli hariduse järgi agronoom. Lāņi mõisat tunti ka jahimõisuna, kuna sinna tulid jahile aadlikud välismaalt – Saksamaalt ja Itaaliast. Loe veel ››

Vidzeme keraamiku A. Preissi töökojas Skulte vallas Zelmeņos on võimalik jälgida nõude valmistamist, vaadata ekspositsiooni ja soetada nõusid, kasutada ilusa ilmaga lõkkeplatsi lahtise tulega põletusahju lähedal. Loe veel ››

Asub Kutkāju neeme juures ja selle kõrgus on 2,1 m, laius 3 m, pikkus 6 m, pinnapealne maht 16 m3. Kivimürakas on teravate, murdunud servadega ja killustunud lünkadega. Ebatavaliselt piklik kuju ja teravad servad viitavad sellele, et rahn ei oma algses suuruses, kuid on raiutud kiviraidurite poolt. Loe veel ››