Burtnieki seeria liivakivi paljastus on kuni 3,5 meetrit kõrge ja umbes 50 meetrit lai. Paljastus on kauni punase värvusega. Klindide põhjaosas, kus Ežurga jõgi voolab merele juga kaudu, on kaljud siledad ja umbes 10 meetrit laiad. loe veel ››

Pragmaatilistel kaalutlustel — Salaca jõe kalda erosiooni eest kaitsmiseks — otsustasid kohalikud juhid ehitada promenaadi. Aja jooksul tõid kohalikud kivid kokku ja nii see sündiski! loe veel ››

Svētupes nēģu kalastamine toimub 1. augustist kuni 1. veebruarini. Kui jõgi on täielikult jäätunud, peavad omanikud mitte ainult hoolitsema avandite eest, kuhu püünised paigutatakse ja eemaldatakse, vaid ka hoolikalt jälgima, et jää liikumine ei kahjustaks või ei tõukaks püüniste toese. loe veel ››

Daile iela ja Cēsu iela ristmikul asuv pronksist mälestusmärk avati 1998. a (autorid Z. Rapa ja J. Rapa). loe veel ››

Lossi ehitustöid alustati 13. saj I poolel, 15.-16. saj asus selles Riia peapiiskopi residents. 1999. aastal alustati lossivaremete konserveerimistöid. Lossi väravatorni asemele ehitati vaatetorn.Lossivallide põhjapoolsest nõlvakust voolab välja allikas. Lossi keldrikorrusel on võimalik näha ainukest lossis säilinud ruumi. Puitkonstruktsioonidega on tähistatud Riia peapiiskopi endiste apartementide asukoht. loe veel ››

Linnuse lõunapoolsele nõlvakule ehitati 19. saj algusaastatel elegantne hoone – Riia rae
uus loss Limbažis ehk nn Loss-mõis. Kuuluvust Riiale tõendab ka hoone frontoonile kinnitatud
Riia linna vapp. Hoone fassaadil on laialdaselt kasutatud klassitsismi stiili arsenali: sissepääsu
asetus, nurgarustikad ja illusoorsed aknaääristused konsoolidega, lame kolmnurkne
frontoon ja profileeritud simss. Ühenduses stiili lemmik- (ka reglementeeritud) värvide
- valge-kollane – vastumänguga, on sokli osa rustika kujundatud naiivselt – ülevärvitud halliks.
Maja fassaadi värv elas üle järgnevate sajandite maitsemuutused. Pärast mitmekordset
toonide vahetumist muutus hoone sügavalt punakaspruuniks, mida ka kasutati näidisena
fassaadi taastamisel. loe veel ››

Tekkis 14. saj. Hoonestatud 18. saj lõpus ja 19. saj. Sel tänaval asub maja, milles elas selgeltnägija Eižens Finks. loe veel ››

Kaunis kolmeosaline kirik on ehitatud 1900.–1903. a neobütsantsi stiilis. See asub Liivimaa-aegse kloostri kohal. Vidzeme suurim õigeusukirik väljaspool Riiat. loe veel ››

Kivikirik ehitati aastatel 1679–1680 ehitusmeister R. Bindenshu projekti järgi Riia rae raha eest. Hoone on mitmeid kordi põlenud. Kiriku interjööris on mitmesugustes stiilides kunstiteosed – kantselaltar, kantsel jm. Hooajal (mai–september) külastajatele avatud iga päev. Kiriku aias on Läti vabadusvõitlusele pühendatud mälestusmärk. loe veel ››

Ehitatud 1996. a (arh I. Jekale, D. Straubergs). Esimene pärast iseseisvuse taastamist Lätis ehitatud katoliku kirik. loe veel ››