Burtnieki seeria liivakivi paljastus on kuni 3,5 meetrit kõrge ja umbes 50 meetrit lai. Paljastus on kauni punase värvusega. Klindide põhjaosas, kus Ežurga jõgi voolab merele juga kaudu, on kaljud siledad ja umbes 10 meetrit laiad. Loe veel ››

Pragmaatilistel kaalutlustel — Salaca jõe kalda erosiooni eest kaitsmiseks — otsustasid kohalikud juhid ehitada promenaadi. Aja jooksul tõid kohalikud kivid kokku ja nii see sündiski! Loe veel ››

Dūjase ratsakoolis õpetatakse huvilistele igapäevaselt kõike hobuste kohta ning regulaarselt harjutatakse ratsaväljakul. Loe veel ››

Svētupes nēģu kalastamine toimub 1. augustist kuni 1. veebruarini. Kui jõgi on täielikult jäätunud, peavad omanikud mitte ainult hoolitsema avandite eest, kuhu püünised paigutatakse ja eemaldatakse, vaid ka hoolikalt jälgima, et jää liikumine ei kahjustaks või ei tõukaks püüniste toese. Loe veel ››

Pastelltoonides maalitud laevad, kaljud, inimesed, hooned, maastikud – motiivid, justkui muinasjuttudest, justkui Madalmaade maalikunstist… Selline salapärane maailm kumab läbi selle maja mansardikorruse seinamaalingutest. Need tellis kunagi keegi Braunšveigs, kellest teatakse vähe, kuid tänu peremehe heale maitsele on tema nimi siin sageli mainitud. Tänapäeval on need seinamaalingud tunnistatud riikliku tähtsusega kunstimälestiseks. Loe veel ››

Limbažis asub kaks mälestusmärki, mis on pühendatud Läti riigihümni autorile Baumaņu Kārlisele. Esimene, mille lõi Gustavs Šķilters, avati 1920. aastal – 15 aastat pärast helilooja surma – tema puhkepaigas Limbaži kalmistul (Jūras tänava kalmistu). Teine avati 1998. aastal Limbaži vanalinnas (Dailes ja Cēsu tänavate ristmikul), osales toonane riigipea Guntis Ulmanis. Mälestusmärgi autorid on skulptorid Juris Rapa ja Zigrīda Rapa. Skulptuur kujutab Baumaņu Kārlist pärast hümni dirigeerimist. Loe veel ››

Kunagi oli selline moli või paadisild nagu Tūjas ainus Mangaalast Ainažini Läänemere rannikul. Loe veel ››

Burtnieku kvartali keskosas on näha hõbedaskulptor Oļegs Aužersi loodud „Armastuse ja Sõpruse Väravad“. Üks Armastuse Värava külg sümboliseerib mehelikku poolt, kus on kujutatud tammepuuvõrsed, tammepuulehed ja tammetõrud. Teine Armastuse Värava külg, kus on näha õunapuu lehti ja õunapuu õisi, sümboliseerib naiselikku poolt. Uue paari soovi järgi on võimalik tellida ja riputada oma vaskleht, millel on sõnad ja õnnelik kuupäev. Loe veel ››

Restauroitud puidust konstruktsiooniga vitriin/ klaaspaviljon kopeerib Limbaži ajaloolise kesklinna kioski, mis paigaldati vanalinna turuväljakule 1935. aastal. Kiosk, mis meenutab SHELLi bensiinijaama, tähistas omapärasel viisil linna ajaloolises keskusest asukoha, kust mõõdeti keskaja linn. Loe veel ››

Võib-olla Eesti suurim pall – 3,5 meetri kõrgune purskkaev, mis on pimedas valgustatud ja kujutab Limbaži valla endist sümbolit. Purskkaevu disaini autor Gunārs Platpīrs sai 1. koha "Aasta Disain 2013" auhindade kategoorias "Väliruumi objektide disain". Loe veel ››

Neli väikest purskkaevu on eriti laste lemmikud, sest kuumadel suvepäevadel tekib “võilillepeade” ümber peen veeuud, mida tahaks kohe katsuda. Loe veel ››

30. aprillil 2020 avati Limbaži Mazezers uus keskkonnaobjekt "Mazezers purskkaev". Loe veel ››

Arenenud 14. sajandil ja rajati 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil. Sellel tänaval asub maja, kus fotograafi K. Sarkangalvji abilis töötas selgeltnägija Eugen Finks. Giid, jalutuskäigu ajal linnas, näitab ka kohta, kus asus Ģildes tänaval linnavangla. Loe veel ››

Limbaži õigeusu kogudus on üks vanimaid Lätis. Suursugune kirik ehitati aastatel 1900–1903 neobütsantsi stiilis kolmest osast koosneva projekti järgi ning asub Liivimaa-aegse kloostri territooriumil. See on suurim õigeusu kirik Vidzemes väljaspool Riiat. Loe veel ››

Puud, nagu inimesegi, saab tõeliselt tundma õppida vaid kohtudes ja koos aega veetes.
Et kogeda lätlaste kõige pühamaks peetava puu – tamme – jõudu, ammutada sellest energiat, inspiratsiooni ja rahu, kutsume Sind Väetamme matkarajale Vidriži valla puhkemajja "Medņi". Loe veel ››

Kivikirik ehitati aastatel 1679–1680 arhitekt R. Bindenshu projekti järgi Riia raadilt saadud rahaliste vahenditega. Hoone on korduvalt tulekahjus kannatada saanud. Kiriku ja 1930. aastatel ehitatud haigla vahel asub vallikraav, mis kaevati algselt Liivi ordulinnuse kaitseks.
Kirikuaias asub mälestusmärk, mis püstitati 1923. aastal arhitekt P. Kundziņši kavandi järgi. See on pühendatud Limbaži piirkonna võitlejatele, kes langesid Läti vabadussõjas (1914–1920). Mälestusmärgi avamisel 1923. aastal osales Läti Vabariigi president Jānis Čakste. Loe veel ››

Ehitatud 1996. aastal (arhitektid I. Jekale, D. Straubergs). Esimene katoliku kirik Lätis, mis ehitati pärast iseseisvuse taastamist. Loe veel ››

Punahirvede ja kabehirvede park. Talu koduks on üle 100 hirve. Soovitatav külastushooaeg on maist oktoobrini. Loe veel ››

Tuletorn on ehitatud 1924. aastal, orkaan lõhkus selle 1967. aastal. 2005. aasta torm viis tuletorni merre, kuna ta seisis eenduval kaljunukil. Praegu seisab paari meetri kaugusel kaldast. Soovi korral on võimalik üles ronida, sissepääs on vaba, kuid see nõuab head füüsilist ettevalmistust. Loe veel ››