Skulte mõis ja park

1767. aastal sai Skulte Riia superintendent Martin Andreas von Reisneri omandiks, ning see kuulus tema järeltulijatele kuni 1870. aastani. Sel ajal langes mõis ja park hooldamise puudumise tõttu halvasse seisu, kuna nende hooldamine nõudis suuri rahalisi kulutusi. 1870. aastal omandas mõisa Freytag-Loringhofeni aadli perekond. See perekond elas uues, modernses puithoones, mis oli ehitatud Reisneri ajal (1739). Hoone asus lauda ja talli vahel. Kahjuks ei ole see härrastemaja tänapäevani säilinud, kuna see hävitati Esimeses maailmasõjas. Skulte mõis koosnes laudast, tallist, vilja kuivatamisahjust, vankriaidast, teenijate majadest ja halduri majast. Nõukogude ajal muudeti halduri maja piimatootmiseks, samas kui teistes hoonetes olid mehaanilised töötubad ja saeveski. 2004. aastal renoveeriti halduri maja Euroopa Liidu ja Läti riigi kaasrahastusel ning sellest tehti ajalooline külalistemaja, mis on varustatud kaasaegsete mugavustega.

Mõisa alal asub 7-hektariline park, kus kasvavad sajandivanused lillepuu-, tamme- ja saarealleed. Seal on ka väike kanal romantilise sillaga. Pargis on mitmeid suurpuid: tamm ümbermõõduga 5 m, 20 m kaugusel Saulkrasti-Limbazi teest asub teine tamm ümbermõõduga 5,60 m. Veel 70 m kaugusel Skulte mõisast põhja suunas asub Kaupiņu tamm, mille ümbermõõt on 5,64 m.