"Limbažu Filcs" ajalooliste tunnistuste ekspositsioon

Looduslik materjal – vill – oli üks kaubanduskaupadest, millega keskaegsed kaupmehed Limbažis tegelesid. Villatööstuse suurim õitseng Limbažis on seotud tehasega „Limbažu Filcs“, mis oli linna ajaloo ainus suur tööstusettevõte. Tehas alustas tegevust 19. sajandi teisel poolel, kui Põhja-Vidzeme piirkonnas hakkas kiiresti arenema tekstiilitööstus. 20. sajandi alguses oli „Limbažu Filcs“ üks suurimaid ettevõtteid Lätis, kus töötas 500 inimest. Väikelinna elu kulges tehase vilesignaali järgi, mis töötas isegi nõukogude ajal. Töötati 11-tunnistes vahetustes.

Alguses töötasid mehhanismid aurujõul, kuid 19. sajandi lõpus paigaldati tehasesse „Lenz“ firma elektrijaam, mille kütusena kasutati Droģi rabast kaevandatud turvast. Toodetud elektrit kasutati mitte ainult tehase vajadusteks, vaid ka postkontori, politseimaja, elamute ja tänavavalgustuse jaoks. Tehases toodeti meeste- ja naistekübaraid, vildi ja vildisaapaid. Hiljem, nõukogude ajal, kübarate tootmine lõpetati ja valmistati ainult vildisaapaid – kuni pool miljonit paari aastas. Töötajatel oli oma klubi, kus asus üks esimesi televiisoreid Limbažis.

Vildisaabaste lugu Limbažis lõppes 1992. aastal, kui tehas lõpetas tegevuse tellimuste eest tasumata jätmise tõttu. 1996. aasta mais ostsid Husmani perekonna pärijad tehase tagasi erastamisagentuurilt ühe lati eest. Tänapäeval asub osa tehase ruumidest elukestva õppe ja tervise edendamise keskuses „Filcītis“, samal ajal kui tühjad tootmishooned ootavad uusi ideid ja suuri investeeringuid.